Bolti linnavisioon: vähendada autosõitude arvu Berliinis 25% võrra

September 22, 2022

Jaga
Bolt's City Vision: Reducing car journeys in Berlin by 25%

Tänasega lõpeb Euroopa liikuvusnädal ja sellega seoses on meil sulle üks oluline küsimus: kuidas saaks sinu meelest muuta linnakeskkonda paremaks?

Meie Boltis teame, et jagatud liikuvus ehk jagatud sõiduvahendite ja -teenuste kasutamine muudab linnaruumi paremaks ja elamisväärsemaks, aga kui palju paremaks siis täpsemalt? Selleks et mõista, millist mõju võiksime linnadele nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis avaldada, korraldasime oma esimese linnavisiooni uuringu, milles keskendusime sel korral Berliinile.

Me küsitlesime selleks berliinlasi ning töötasime läbi üle 800 liikuvusuuringu, vabalt kättesaadavad andmed ja Bolti ettevõttesisese teabe ning jõudsime paljulubavate tulemusteni: mida vähem isiklikke autosid on teedel, seda paremaks muutub linnaruum. Ja seda peaaegu igal võimalikul viisil!

7% vähem autosid – vähe kaotada, aga palju võita

Linnavisiooni uuringust selgus, et ühistranspordi, sõidujagamise ning jagatud tõuke- ja jalgrataste kasutamise kasvu tulemusel võib isiklike autode hulk väheneda järgmise 1–3 aasta jooksul 7%.

Sellise linna kohta, kus on üle 1,2 miljoni auto, ei pruugi see tunduda just meeletult palju, aga kohe kindlasti tasuks analüüsida, mida andmed meile veel paljastavad. 7% vähem isiklikke autosid Saksamaa pealinnas vabastaks 8,2 km2 avalikku ruumi. See on lausa 3,5 Tiergarteni pargi jagu lisaruumi, mida inimesed saaksid nautida.

Osa praegu parklateks ja laiadeks sõiduteedeks kasutatavast ruumist võiks ümber kujundada jalgrattateedeks ja taskuparkideks, mis koguvad paljudes Euroopa linnades järjest enam populaarsust.

Kuna autod on linnade peamine õhusaasteallikas, parandab väiksem autode hulk märgatavalt ka õhukvaliteedi indeksit (AQI). Kui autode arv väheneks 7%, väheneks ka Berliini igakuine CO2 heitkoguste hulk 4,4 kilotonni võrra – see on võrdne ligikaudu 1200 Boeing 737-ga tehtud lennutunniga.

Ja mis võib-olla kõige olulisem – õnnetuste arv väheneks 514 võrra kuus. See tähendab, et igal aastal saaksime ära hoida üle 6000 õnnetuse.

Viie aasta visioon: autode linnast saab inimeste linn

Käsitlesime eespool lühiajalisi mõjusid, aga milline oleks Berliin viie aasta pärast, kui tooksime turule järjest enam multimodaalseid lahendusi ja aitaksime inimestel leida kestlikumaid liiklemisviise?

Andmete kohaselt peaks Berliinis olema 396 000 autot vähem (–32%) selleks, et elanikud saaksid linnas vabamalt liikuda. See tähendab, et 25% isiklike autodega tehtud sõitudest tuleks asendada teiste transpordiliikidega.

Mis asendaks isiklikke autosid?

Uuringutele tuginedes saame väita, et järgmise 1–3 aasta jooksul on võimalik vähendada isiklike autode arvu linnas 7% ja viie aasta jooksul 32%. Aga kui eraautosid on vähem, siis kuidas inimesed ringi liiguvad? Vastus peitub modaalses nihkes ehk teistele transpordiliikidele ümbersuunamises: elanikud hakkavad mittesäästlike transpordivahendite asemel kasutama jätkusuutlikumaid ja tõhusamaid võimalusi – ühistransport, sõidujagamine ning jagatud tõuke- ja jalgrattad on vaid mõned neist.

Das auto kodust peaks tõepoolest saama inimeste kodu.

Koondmõju avalduks ka vähenenud CO2 jalajäljes. Vähendades autode hulka linnas 32%, eraldub õhku 13,4 kilotonni vähem CO2 heitmeid kuus. See võrdub 9000 majapidamise aastase energiatarbimisega.

Selline langus parandaks linna õhukvaliteeti märkimisväärselt ning Berliin ühineks õhusaastevastases võitluses Barcelona ja Pariisiga, kes on juba kasutusele võtnud vähese heitega tsoonid ja autovabad superplokid.

Vaadeldes ka teisi Euroopa linnu, märkame kiiresti, et linnaliikuvuses muutuste elluviimiseks ei pea nihe olema tohutu suur. Näiteks erineb Londonis ja Amsterdamis isiklike autodega tehtud sõitude arv 15%. Võid pakkuda, kumb neist on maailma kõige ummikuterohkem linn ja kumb pakub kõige paremaid tingimusi jalakäijatele.

Et mõista, millistel transpordiliikidel on parimad väljavaated Berliini probleemide lahendamiseks, arvutasime välja, milline on neist igaühe mõju. Võtsime arvesse eri tegureid alates kättesaadavusest (1 miljoni elaniku kohta) ja jätkusuutlikkusest (mitu grammi CO2 reisija ja km kohta eraldub) kuni taskukohasuse (hind reisija ja km kohta), mugavuse (keskmine kohalejõudmisaeg) ja palju muuni.

Linnavisiooni uuringust selgus, et ühistranspordil, jagatud tõukeratastel ja sõidujagamisteenustel on linnale kõige suurem positiivne mõju. See tähendab, et peame liikuma isiklikel autodel põhinevalt transpordilt jätkusuutlikumate lahenduste poole.

Inimesed tahavad muutusi

Uuendustest pole kasu, kui inimesed nendega päriselt kaasa ei lähe. Seega on meil tõenditele tuginedes hea meel tõdeda, et Euroopa suurimates linnades elavad inimesed on valmis isiklikest autodest loobuma. 

Norra transpordiökonoomika instituudi (Transportøkonomisk Institutt, TØI) uuringus õhutasime Bolti kliente kümnes Euroopa linnas kasutama kuni kolme kilomeetri pikkuste linnasõitude tegemiseks pigem tõukeratast kui sõidujagamisteenust.

Uuring näitas, et tänu rakendusesisesele soovitusele valis 60% kasutajaid lühikesi sõite tehes sõidujagamise asemel tõukerattad. See omakorda tähendab, et teedel on vähem autosid ja õhku paiskub vähem heitgaase.

Linnavisiooni uuring vaatles inimeste liikumisharjumusi ja nende valmisolekut muutusteks ning kõik nooled näitasid ühes suunas – inimesed on parema linnakeskkonna nimel valmis loobuma oma isiklikust autost.

Gernot Lobenberg, Berliini elektromobiilsusagentuuri eMO juht Berlin Partneri juures, märkis: „Tehnoloogiad, infrastruktuur ja liikumisharjumused on Berliinis ja Saksamaal tohutult muutunud. See on suuresti olnud võimalik tänu avatud meelele ja uute lahenduste katsetamisele.“

Ta lisas veel: „Need tulemused – ja potentsiaalne kasu keskkonnale, linnaruumile, ohutusele ja rahakotile – näitavad, et sellised arengud peaksid jätkuma ja võimaluse korral isegi kiiremas tempos. Uue mobiilsuse protsessidest on äärmiselt põnev osa saada.“

Lähemalt uuringust

Linnavisiooni uuring analüüsib Berliini elanike liiklemisharjumusi ning kasutab vabalt kättesaadavaid andmeid, et pakkuda selget pilti Saksamaa pealinna praegusest transpordisüsteemist ja hetkesuundumustest.

Uuringu eesmärk oli hinnata Bolti multimodaalseid lahendusi pakkuva rakenduse ja ühistranspordi mõju üldisemalt ning nende mõlema võimalusi eraautodele asenduse pakkumiseks.

Meie esimeses linnavisiooni uuringus töötasime läbi üle 800 uuringu, mis käsitlevad linnaarengut ja -transporti. Jagatud liikuvuse mõju väljaarvutamiseks ühendasime oma uuringus eri andmeallikad alates täiesti objektiivsetest, vabalt kättesaadavatest andmetest – näiteks Berliini ühistranspordi ja finantseelarvete kohta käivad üldandmed – kuni meie ettevõttesiseste tegevusandmeteni. Selleks et minna teemasse süvitsi ning mõista paremini inimeste kasutussuundumusi ja modaalset jaotust, tellisime uurimisinstituudilt GfK kolmandate isikute küsitluse ja lisasime selle tulemused oma uuringusse.

Meie metoodika käsitleb kuut transpordiliiki: isiklikud autod, ühistransport, sõidujagamine, tõukerattad, autojagamine ja jagatud jalgrattad. Samuti võetakse arvesse sõidukite arvu miljoni elaniku kohta ja igapäevaste sõitude arvu sõiduki kohta.

Seejärel vaadeldakse nende transpordiliikide mõju, täpsemalt järgmisi faktoreid:

  • ruumikasutus;
  • jätkusuutlikkus;
  • ohutus;
  • kapitalikulud;
  • taskukohasus;
  • mugavus.

Seeläbi saame vaadelda transporti terviklikult ja leida ühistranspordi infrastruktuurist üles lüngad, mida saab täita jagatud ja viimase miili lahendustega. 

Esimene Bolti linnavisiooni uuring põhineb Berliinil, kuid peagi käsitleme ka teisi linnu.

Jaga

Hiljutised postitused